Kristjan (Christjan) Kaarna (20.10.1882– 01.01.1943) sündis Atramõisa (Atra) külas Kitse talus. Vanemad: talupidajad Jaan Kaarna ja Liis (Tullino). Õppis Kirepi algkoolis ja Kavilda kihelkonnakoolis ning seejärel Tartu Õpetajate Seminaris (Kleis, 1932). Oli vallakirjutaja, alates 1905. a ajakirjanik ja mitme lehe toimetaja, tegutses 1918–1920 Eesti Ajutise Valitsuse komissarina Narvas ja Virumaal. Oli 1921–1923 ja 1924–1926 töö- ja hoolekandeminister, 1928–1940 Eesti Panga direktor, Narva Eesti Seltsi esimees, I–III Riigikogu liige (Postimees, 20.10.1932). Talle on antud 1927. aastal Eesti Vabariigi presidendi Valgetähe teenetemärgi V klassi medal. Arreteeriti 1940. a, hukkus vangilaagris Karagandõs 1943. a.
10-kroonine rahatäht Kristjan (Christjan) Kaarna allkirjaga
Rudolf Bernakoff (18.09.1885–1959) sündis Atramõisa (Atra) külas Sakerja talus Palupera vallas. Vanemad: talupidajad Gustav Bernakoff ja Helene (Leesik). Alghariduse sai Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartusse Aleksander I gümnaasiumi ning 1906. aastal astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1914. a (Kleis, 1932). 1927. a omandas doktor med. kraadi Tartu Ülikoolis. Aastatel 1918–1925 oli ta Tartu Naistekliiniku arst ja hiljem ka juhataja. Samal ajal töötas ta Eesti Punase Risti nooremarstina. 1925. aastast oli vabakutseline naistearst ja sünnitusabi arst ning üks Tartu Erakliiniku asutajatest 1929. a ning sai selle juhatajaks (Postimees, 17.10.1935). R. Bernkoff kuulus ka Tartu linnavolinike hulka. R. Bernakoffil on oluline roll onkogünekoloogilise kirurgia arengus Eestis – 1951. a hakati tema käe all tegema esimesi sellealaseid operatsioone Tartu Ülikooli Kliinikumis. Talle on 1939. a antud Eesti Vabariigi presidendi teenetemärgi Kotkaristi kuldrist. R. Bernakoff suri 1959. a raske kroonilise haiguse tõttu ning ta on maetud Tartusse Raadi kalmistule.
