Märkused

1 Adramaa - tähendas “normaaltalu” e täistalu, mille põldude harimiseks vajati üht atra, mille ette rakendati paarishärjad, ning arvesse tuli ka talule kuuluv osa ühistest heina- ja karjamaadest ning metsast (Zetterberg, 2009)
2 Administratiiv kihelkondlikku kuuluvust arvestati mõisakeskuse paiknemisega. Seetõttu kuulus Palupera mõis Otepää administratiivkihelkonda, Astuvere ja Atra Rõngu kihelkonda. Kirikukihelkonna piirid olid aga hägusemad ning see sõltus sellest, kus kirikus talupojad käisid (Puss, 2010).
3 Tegemist on 8. aprillil 1449 koostatud läänikirjaga, millega Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe läänistas Diedrich von Tiesenhausenile Konguta lossi koos sinna juurde .juba ammusest ajast. kuuluvate küladega Puhja, Rõngu ja Otepää kihelkonnas (Puss, 2010).
4 Mõnnuste, hilisema nimega Koiguta. Asus praeguse Kähri küla alal, kus on alles ka Koiguta talu (Puss, 2010).
5 Sallo myt der heydemolen. Mis veskiga on tegu, on hetkel teadmata. Saksa keeles Heide -nõmm, niit, aas; okasmets; mägedes kasvav mets. 1486. a esineb ta kujul Heyden molen. Seega tegu võis olla praeguses Äidu külas asunud veskiga (vt ka GU I, 508, S. 467) (Puss, 2010).
6 Mellini kaardi andmetel (1794) on eesti keeles Palupera mõisa kutsutud ka Sallokulla või Paliskulla. Samal kaardil on märgitud ka Salskülla Äidu küla kohale.
7 Sallo külla (Salskülla Mellini kaardil) oli tõenäoliselt tänapäeva Äidu küla Kaanjärve juures.
8 Saluala küla asus Palupera mõisa keskusest eraldi lahustükil, mis kuulub tänapäeval Palupera valla Lutike küla alla (Puss, 2010).
9 Kasutatud on poola adramaad, mille suurus oli ca 40 ha (Tarvel, 1972).
10 Hermann oli Ida-Preisimaalt pärit tuntud humanist ja luuletaja, kes astus 1578. a. Poola kuninga Stefan Bathory teenistusse ning asus 1582. a. elama Riiga, kus mitmed liivimaalased on kirjutanud pühendusi tema albumisse.
11 Kolleegiumi registraator - Vene teenistusaadli XIV aste (madalaim). Alates 4. astmest omistati ametnikule juba pärisaadli tiitel ja ta sai seda edasi pärandada.
12 Moonakas - perekonnaga põllutööline( naturaaltasul sulane) mõisas. Eestis hakkasid liberaalsed mõisnikud Saksamaa eeskujul 19. saj. teisel veerandil kasutama mõisa majandamisel palgatöölisi ning propageerisid seda ka trükisõnas (Viires, 2000).
13 Esimene märge Palu veski (Pallo Wessky) kohta pärineb juba 1628. aasta mõisate revideerimisest (Puss, 2010).
14 Tõenäoliselt oli sisuliselt tegemist ühe taluga, mille juurde hiljem võis lisanuda mõni talu juurde.
15 Hernuutlus e vennastekoguduse liikumine - usulahk, mis hakkas Eestis laialdaselt levima 18. sajandil. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, kehtis võrdsuse ja vendluse nõue, mis keelas vennaste vahel vahetegemise jõukuse või seisuse järgi. Hernhuutlaste kogudused asusid enamasti tavalises talumajas. Vennastekoguduste liikumist on peetud Eestimaa ja Liivimaa talurahva sisuliseks ristiusustajaks. Hernhuutlus on mõjutanud ka eestlaste rahvuslikku ärkamist – ühelt poolt läbi nende edendatud kirjaoskuse, teiselt poolt läbi koguduse sisedemokraatia ja ühistegevuse.
16 Kohtumehed valiti valla täiskogul, nende arvu määras kindlaks vallavolikogu (mitte alla 4 liikme), vallakohtunikud valisid endi keskelt eesistuja. Pärast kohtureformi läbiviimist 1889. a jäid vallakohtute pädevusse tsiviilnõudmised kuni 100 rubla väärtuses, nõudmised seoses omandus- või valdusõiguse rikkumisega, talupoegade pärandvara, eestkoste ja hoolekandega seotud küsimused, lepingute (väärtusega kuni 300 rubla) ja testamentide kinnitamine, süüdistused politseilistes üleastumistes jms.
17 Magasiait - ikaldusaastad ja nälg viisid mõisnikud mõttele veeretada laenuvilja kogumise ja säilitamise kohustused talupoegade endi õlule. Vastavate ettepanekute põhjal andiski keiser 1799.aastal välja ukaasi, mille järele pidid talupojad ise viljatagavara looma. Mõisnikud ei soovinud hoida talupoegade vilja oma hoonetes, mille tõttu hakati talupoegade kulul ehitama magasiaitu. Algul ehitati neid puidust, kuid hiljem kividest.
18 1765. a koolipatent - igasse üle viie adramaa suurusesse mõisasse tuli asutada külakool e rahvakool ,mis pidi võimaldama haridust saada neil lastel, kellel kodus õppida ei olnud võimalik (Zetterberg, 2009).
19 Klaveriküla nimi on sellele Palupera külaosale tekkinud suhteliselt hiljuti ning nimi tulenevat talude paiknemise järgi - nagu klaveriklahvid. Teise rahvajutu järgi jälle selle järgi, et sealne külarahvas olevat kunagi lõksutanud külajutte nagu klaver.
20 Püül ehk püülijahu on kõrgekvaliteediline peenjahu
21 Riigivanem - Eesti Vabariigi valitsusjuht aastatel 1920-1937. Riigivanema määras ametisse Riigikogu.