19.12.10

Vanade külade taastamine

Väikese hilinemisega ühest huvitavast üritusest. Nimelt 18. novembril toimus Valgas VIII Kohanimepäev, kus rääkisid oma ala asjatundjad erinevatest Valgamaa kohanimedest, nende kujunemisest ja päritolust. Muuhulgas mainiti ka ära Kohanimenõukogu soovitused kohalikele omavalitsustele ajalooliste külanimede taastamise osas. Palupera valla kohta on tehtud järgmised soovitused: 1) Mitist jm eraldada Palu küla; 2) kaaluda ajalooliste külanimede taastamist (1977. a liideti 9 asulat sh. Elva, Kirmi, Käpa, Makita, Mõrtsuka, Raiga ja Saluala).
Makita on tegelikult tänaseks päevaks juba endistes piirides taastatud.

8.11.10

1922. a elamute registri andmed

Täiesti juhuslikult sattusid minu kätte 1922. a rahvaloenduse jaoks valdade poolt koostatud elamute registri andmed, kuhu on kirja pandud kõik tollel ajal olemas olnud elamud ja nende omanikud või rentnikud.
1922. a vallapiirid erinesid oluliselt tänapäevast ja nii ongi Astuvere Rõngu valla all eraldi dokumendina ning Palupera valla all praegused Atra, Palupera, Miti ning ka Arula piirkond omaette dokumendina.

Astuvere küla talud (Rõngu vald)
Palupera, Atra, Miti talud (Palupera vald)

26.10.10

Milleks uurida oma kodukoha ajalugu?

Tundub, et oma kodukoha ajaloost teame justkui piisavalt ja meil ei olegi midagi uurida. Mõnes mõttes on see õige, kuna osa külaelanikke tõesti teavad üht-teist Palupera mõisa ajaloost, küla kujunemise loost ja selle elust-olust viimase 100 aasta jooksul. Kahjuks on see info killustunud. Külaelanikud teavad erinevaid lugusid, kuid sellest ühte tervikut ei moodustu. Seetõttu alustasin 2009. aasta sügisel Palupera, Atra, Astuvere ja Miti külade kohta ajaloolise info kogumisega, mille käigus kogutud matejalid ongi jõudnud siia veebilehele ning ka väikesesse trükisesse "Palupera piirkonna ajaloost".
Miks sai trükise nimeks ”Palupera piirkonna ajaloost” ja mitte ”Palupera piirkonna ajalugu”? Põhjus on lihtne. On palju lugusid ja ajaloolisi seiku, mis trükisesse ei mahtunud, kuigi oleksid väärinud tähelepanu. Kindlasti ei ole käesolev uurimus lõplikult valmis kirjutatud ajalugu. Pigem on see algus, mida külaelanikud saavad soovi korral täiendada, et sellest hoopis mahukamat ülevaadet kokku panna.
Uurimuses on iga peatüki alguses lühidalt antud ka ülevaade sel perioodil Eestis toimunud sündmustest, mis aitab paremini mõista, miks sündmuste kulg Palupera piirkonnas oli just selline. Võib-olla paneb see mõnegi inimese uuesti üle vaatama kogu Eesti ajalugu. Minu puhul vähemalt see nii oli.
Ma loodan, et pärast selle veebilehekülje lugemist väärtustavad paljud oma koduküla rohkem ning seeläbi suureneb ka meie kogukonna tunne.
Rahaliselt toetas arvhiivitööd ja trükise valmimist EAS Kohaliku Omaalgatuse programm ja Palupera vald. Vanemat Palupera mõisa ajalugu aitas olulisel määral selgitada Fred Puss OÜ-st Isikuloo Keskuses. Loomulikult andsid kõige olulisema panuse uurimusse kohalikud elanikud ise, jagades teistega oma teadmisi kodupaiga ajaloost.

Loodetavasti leiab igaüks siit midagi tuttavat ja ka midagi uut. Head lugemist!

27.4.10

Mis on Palupera piirkond?

Või õigem oleks ehk öelda Palupera kant? Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Palupera kandi moodustavad Palupera küla, Atra küla, Astuvere küla ja Miti küla. Ja nii nagu ka eelpool sai mainitud, siis üheks selle ajaloo ja meie pärimuste kokku kogumise eesmärgiks ongi suurendada "meie-tunnet".

27.1.10

Kaljutaieste otsinguil Eestis

Eestist pole seni muistseid kaljuraiendeid leitud, kuigi nende avastamine rändrahnudelt pole sugugi võimatu. 150 aasta eest pidas Johann Samuel Boubrig (1788–1852) Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul ettekande eestlaste muistsest usundist Otepää kihelkonnas. Muu hulgas mainis kõneleja, et mõne versta kaugusel Palupera mõisast kasvanud okaspuuhiis, kus muiste ohverdatud Toorile või Torole. Hiie lähedal leidunud neljakandiline tahutud kivi, alt laiem kui pealt. Sellel olnud näha igasuguseid, tõenäoliselt sisseraiutud kujutisi (allerlei wahrscheinlich eingehauene Figuren). Kahjuks polnud asjatundjad kivi näinud, sest mõni aasta enne mainitud ettekande pidamist olevat see müüritud mingi ehitise sisse (Boubrig 1843: 92–93; Krohn 1894: 29).
Küsitlesime 1988. aasta juunis Paluperas ekspeditsioonil viibides
kohalikke elanikke. Paraku ei õnnestunud saada mingeid andmeid
nimetatud kivi kohta. Autoreile teatati vaid ühest nn jäljekivist
Adra külas. Kohapeal osutusid selle ebakorrapärased süvendid
looduslikeks. Pärimusi kiviga seoses enam ei teatud. Hiie asukohta
aitaksid ehk täpsustada vanad mõisakaardid.

Allikas: Ernits, T. ja Ernits, E., 2002. Kaljutaieste otsinguil Eestis ja Karjalas. Mäetagused, 17/18, 218 - 230.